Guidance

Level of penalty: code of practice (Estonian accessible)

Updated 1 December 2023

Ebaseaduslik sisserändaja ja tsiviilkaristused

1. aasta sisserände- ja

varjupaigaseaduse EELNÕU Karistuse tase: tegevusjuhis

Esitatud parlamendile vastavalt 1999. aasta sisserände- ja varjupaigaseaduse paragrahvi 32A lõikele 3

Jaanuar 2023

Käesolev väljaanne on litsentsitud Open Government License v3.0 tingimuste alusel, kui ei ole sätestatud teisiti. Selle litsentsi vaatamiseks külastage lehte nationalarchives.gov.uk/doc/open- government- litsents/versioon/3.

Kui oleme märkinud mis tahes kolmanda osapoole autoriõiguse teabe, peate saama loa asjaomastelt autoriõiguse omanikelt.

Käesolev väljaanne on kättesaadav aadressil www.gov.uk/official-documents.

Kõik selle väljaandega seotud päringud tuleb saata meile aadressil

BF.CECPT@homeoffice.gov.uk.

ISBN 978-1-5286-3866-1
E02849352 01/23

Sissejuhatus

Ebaseaduslikku sisserändajat puudutav tsiviilkaristuste süsteem (edaspidi “kava”) on loodud 1999. aasta sisserände- ja varjupaigaseaduse alusel (Immigration and Asylum Act 1999, muudetud kujul) (edaspidi “seadus”). Kava kehtestab kaks karistust. Seaduse artikli 31A kohaselt võib riigisekretär määrata vastutavale isikule karistuse kaubaveoki turvamata jätmise eest. Seaduse artikli 32 kohaselt võib riigisekretär määrata karistuse isikule, kes vastutab ebaseadusliku sisserändaja sissetoomise eest. Vastutavad isikud on määratletud kui omanikud, rentijad ja sõidukijuhid (või eraldatud haagiste puhul omanikud, rentijad ja operaatorid).

Meetmed, mida isikud peavad võtma, et kasutada kaubaveoki turvamise tõhusat süsteemi ja takistada ebaseadusliku sisserändaja sisenemist Ühendkuningriiki, on sätestatud 2002. aasta vedajate vastutuse eeskirjades (Carriers’ Liability Regulations 2002) (muudetud kujul) (edaspidi “eeskirjad”).

Kaitse karistuste määramise vastu kaubaveoki turvamata jätmise eest seaduse artikli 31A alusel on sätestatud artikli 31A lõikes 9. See kaitse seisneb selles, et vastutav isik ei võtnud määrustes nimetatud meetmeid, kuna ta tegutses pinge all.

Seaduse §-s 32 sätestatud kaitse ebaseadusliku sisserändaja vedamise eest karistuse määramise vastu on sätestatud paragrahvis 34. See kaitse seisneb selles, et vastutav isik või tema töötaja, kes oli otseselt vastutav ebaseadusliku sisserändaja varjamise lubamise eest, tegutses survestatud olukorras.

Kui aga isik ei suuda end karistuse määramise vastu kaitsta, võib riigisekretär nõuda sellelt isikult karistuse tasumist.

Seaduse artikli 32A punkti B1 kohaselt peab Secretary of State paragrahvi 31A alusel karistust määrates või paragrahvi 35 lõike 4 kohase vastuväite kaalumisel seoses paragrahvi 31A kohase karistusega võtma arvesse tegevusjuhist, milles täpsustatakse küsimused, mida tuleb karistuse suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta. Käesolev tegevusjuhis antakse välja kooskõlas seaduse paragrahvi 32A punktiga A1. Riigisekretär võib arutada ka muid küsimusi, mida riigisekretär peab asjakohaseks.

Seaduse artikli 32A lõike 2 kohaselt peab Secretary of State § 32 alusel karistust määrates või paragrahvi 35 lõike 4 kohase vastuväite kaalumisel seoses paragrahvi 32 kohase karistusega võtma arvesse tegevusjuhist, milles on täpsustatud asjaolud, mida tuleb karistuse suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta. Käesolev tegevusjuhis antakse välja kooskõlas seaduse artikli 32A lõikega 1. Riigisekretär võib arvesse võtta ka muid küsimusi, mida riigisekretär peab asjakohaseks.

Käesolevas tegevusjuhises sätestatakse eespool nimetatud küsimused ja see antakse välja kooskõlas seaduse paragrahvi 32A punktiga A1 ja paragrahvi 32A lõikega 1. Enne 13. veebruari 2023 avastatud juhtumite suhtes kohaldatakse kehtivat tegevusjuhist “Civil Penalty: The Immigration and Asylum Act 1999: Levels of Penalty: Code of Practice” (Tsiviilkaristus: 1999. aasta sisserände- ja varjupaigaseadus: karistuse tase: tegevusjuhis). Seda tegevusjuhist kohaldatakse alates 13. veebruarist 2023 avastatud vahejuhtumite suhtes

Esimene osa – paragrahv 31a – kaubaveoki turvamata jätmine

Maksimaalne karistusmäär

Maksimaalne karistusmäär kaubaveoki turvamata jätmise eest paragrahvi 31A alusel on 6000 GBP vastutava isiku kohta juhtumi kohta. Maksimaalne kogukaristus (maksimaalne kogukaristus, mida kõik vastutavad isikud maksavad kokku paragrahvi 31A juhtumi kohta) on 12000 GBP.

Karistusmäära arvestamise lähtepunkt

Karistuse ülemmäära kasutatakse vastutava isiku määramise lähtepunktina.

Vastutus, võttes arvesse järgmisi kaalutlusi, mis on seotud varasema vastutuse või intsidentides osalemisega:

• Kui vastutaval isikul ei ole vaadeldavale juhtumile eelnenud viie aasta jooksul registreeritud vastutust, on maksimaalne karistus, mida kasutatakse karistuse määra kindlaksmääramisel, 1500 GBP.

• Kui vastutavale isikule on viie aasta jooksul enne vaatlusaluse intsidendi kuupäeva määratud üks karistus, on lähtepunktiks 3000 GBP.

• Kui vastutavale isikule on viie aasta jooksul enne vaatlusaluse intsidendi kuupäeva määratud kaks või enam karistust, on alguspunkt 6000 GBP.

Soodustuste kohaldamine karistuse alguspunktile

Seejärel kaalub riigisekretär karistuse algtaseme suhtes kohaldatava karistuse alandamise kindlaksmääramisel järgmisi küsimusi:

• 50% soodustust rakendatakse karistuse algtasemele, kui vastutav isik on tsiviilkaristuse akrediteerimissüsteemi (Civil Penalty Accreditation Scheme) liige.

• Karistuse lähtepunktile kohaldatakse veel 50% soodustust, kui vastutav isik ei ole juht ja ei viibinud sõidukis või eraldatud haagises Ühendkuningriiki sõidu ajal, kuid ta tegutses eeskirjade järgimise tagamise nimel.

Riigisekretär võib arutada ka muid küsimusi, mida riigisekretär peab asjakohaseks.

Ühine vastutus

Kui karistus määratakse isikule, kes on kaubaveoki juht lepingu kohaselt sõiduki omaniku või rendileandjaga (olenemata sellest, kas tegemist on töölepinguga või mitte) vastutavad juht ja omanik või rentija juhile määratud karistuse eest solidaarselt (olenemata sellest, kas karistus määratakse ka omanikule või rendileandjale või mitte).

Teine osa – paragrahv 32 – ebaseaduslike sisserändajate vedamine

Maksimaalne karistusmäär

Paragrahvis 32 sätestatud karistuse ülemmäär ebaseaduslike sisserändajate vedamise eest on 10000 GBP vastutava isiku kohta ühe ebaseadusliku sisserändaja kohta. Kõigi vastutavate isikute maksimaalne kogukaristus ühe ebaseadusliku sisserändaja kohta on 20000 GBP.

Karistusmäära arvestamise lähtepunkt

Karistuse ülemmäära kasutatakse vastutava isiku vastutuse määramise lähtepunktina. võttes arvesse järgmisi kaalutlusi, mis on seotud varasema vastutuse või intsidentides osalemisega:

• Kui vastutava isiku kohta ei ole vaadeldavale juhtumile eelnenud viie aasta jooksul andmeid vastutuse kohta, on maksimaalne karistus, mida kasutatakse karistuse määra kindlaksmääramise lähtepunktina, 6000 GBP.

• Kui vastutavale isikule on viie aasta jooksul enne vaatlusaluse intsidendi kuupäeva määratud üks karistus, on lähtepunktiks 10000 GBP

Soodustuste kohaldamine karistuse alguspunktile

Seejärel kaalub riigisekretär karistuse algtaseme suhtes kohaldatava soodustuse kindlaksmääramisel järgmisi küsimusi:

• 50% soodustust karistuse algtasemele kohaldatakse, kui vastutav isik on tsiviilkaristuste akrediteerimissüsteemi (Civil Penalty Accreditation Scheme) liige.

• Karistuse lähtepunktile kohaldatakse veel 50% soodustust, kui vastutav isik on juht või muu vastutav isik, kes viibis sõidukis või eraldatud haagises Ühendkuningriiki sõidu ajal ja nad järgisid eeskirju.

• Karistuse lähtepunktile kohaldatakse veel 50% soodustust, kui vastutav isik ei ole juht ja ei viibinud sõidukis või eraldatud haagises Ühendkuningriiki sõidu ajal, kuid ta tegutses eeskirjade järgimise tagamiseks.

Riigisekretär võib arutada ka muid küsimusi, mida riigisekretär peab asjakohaseks.

Ühine vastutus

Kui karistus määratakse juhile, kes on sõiduki omaniku või rendileandja töötaja, vastutavad töötaja ja tööandja juhile määratud karistuse eest solidaarselt (olenemata sellest, kas karistus määratakse ka tööandjale või mitte).

Kui leppetrahv määratakse isikule, kes on kaubaveoki juht lepingu kohaselt sõiduki omaniku või rendileandjaga (olenemata sellest, kas tegemist on töölepinguga või mitte) vastutavad juht ja omanik või rentija juhile määratud karistuse eest solidaarselt (olenemata sellest, kas karistus määratakse ka omanikule või rendileandjale või mitte).

Kolmas osa – sõltuvus majanduslikust olukorrast

Riigisekretär kaalub vastutavate isikute taotlusi kohaldada majandusliku olukorra kontrollimist, et vähendada järelejäänud karistuse taset.

Üksikisikute puhul võetakse kontrollimisel arvesse selle isiku sissetulekut, sealhulgas ületunnitöö sissetulekut, intsidendile eelnenud kolme kuu jooksul. Karistuse täpse taseme kindlaksmääramisel võtab riigisekretär arvesse kõiki üksikisiku esitatud avaldusi oma isikliku rahalise olukorra kohta, näiteks väljaminekuid.

Äriühingute puhul, kellele on määratud karistus, on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) puhul võimalik kohaldada kontrollimist Vähendamise lähtepunktiks on see, et karistuse määra vähendamisel arvestatakse järgmisega:

Ettevõtte suurus	Käive või bilansimaht	Töötajate arv	Karistuse järelejäänud taseme vähendamise lähtepunkt
Mikro	Väiksem või võrdne 2 miljonit eurot või 2 miljonit eurot	Vähem kui 10	Vähendamine 75%
Väike	Väiksem või võrdne 10 miljonit eurot või 10 miljonit eurot	Vähem kui 50	vähendamine 50% võrra
Keskmine	Väiksem või võrdne 50 miljonit eurot või 43 miljonit eurot	Vähem kui 250	vähendamine 25%

Riigisekretär võib arutada ka muid küsimusi, mida riigisekretär peab asjakohaseks.

Vastutavad isikud peaksid kirjutama riigisekretärile, et selgitada, miks nende arvates tuleks kontrollimist kohaldada ja milline peaks nende arvates olema karistuse tase. Tuleb esitada tõendavad dokumendid. Üksikisikute puhul võib see toimuda palgatõendite või pangaväljavõtete kujul.

Äriühingute puhul võib see olla bilansi või tuvastatud asjaolu vormis, millele on alla kirjutanud direktor. Dokumentidele, mis ei ole inglise ega kõmri keeles, tuleb lisada kinnitatud tõlge inglise või kõmri keelde. Taotlusi võib esitada igal ajal kuni kuupäevani, mil trahv või trahvid tuleb tasuda. Taotlusi ei vaadata pärast seda kuupäeva läbi, välja arvatud erandlikel asjaoludel riigisekretäri äranägemisel.

Vaatamata käesolevas tegevusjuhises sätestatule võib riigisekretär pärast taotluse läbivaatamist otsustada vahendite kontrollimist mitte kohaldada. Näiteks kui asjaomase isiku või äriühingu rahalise olukorra kohta ei ole esitatud piisavalt tõendeid või kui need tõendid ei toeta ühegi taotluse esitamist.

Neljas osa – näited

Paragrahv 31A – Kaubaveoki turvamata jätmine

1. stsenaarium: esimene intsident juhiga, teine intsident omanikuga, mis hõlmab rasket kaubaveokit. Omanik ei olnud akrediteerimissüsteemi (Accreditation Scheme) liige.

Raske kaubaveoki juht saabus Calais’ sadamasse ja piirivalve valis ta turvakontrolliks. Sõiduk leiti olevat ebaturvaline, kuna haagise tagumised uksed ei olnud kinnitatud luku, tihendi või muu turvaseadmega. Juht ei olnud seega täitnud määrustes sätestatud nõudeid. See oli juhi esimene süüdivus seoses kaubaveoki turvamata jätmisega.

Omanik kui vastutav isik vastutas ka karistuse eest. Omanik ei olnud taganud, et sõiduk oleks varustatud lukkude või muude turvaseadmetega. See oli teine juhtum, kus omanik oli seotud rikkumisega kaubaveoki turvamata jätmise eest. Omanik ei olnud tsiviilkaristuste akrediteerimissüsteemi (Civil Penalty Accreditation Scheme) liige

Rahaliste vahendite kontrollimise taotlusi ei esitatud.

Juht saab esimese intsidendi eest 1500 GBP trahvi, ilma trahvitaseme vähendamiseta.

Omanik saab teise intsidendi eest 3000 GBP trahvi ilma trahvitaseme vähendamiseta, millele lisandub kaasvastutus 1500 GBP juhi trahvi eest.

2. stsenaarium: esimene juhtum operaatorile, mis hõlmab saatjata eraldatud haagist. Operaator oli akrediteerimissüsteemi (Accreditation Scheme) liige.

Akrediteerimissüsteemi (Accreditation Scheme) liikmeks oleva ettevõtte operaatori heaks töötav autojuht toimetas Santanderi sadamasse saatjata eraldatud haagise. Ühendkuningriiki saabumisel valiti saatjata haagis piirivalve poolt turvakontrolliks. Leiti, et haagisel oli katkine TIR-juhe. Seetõttu ei olnud see määrustes sätestatud nõuete kohaselt tõhusalt turvaline.

Operaator esitas piirivalvele kontrolle tõendava dokumendi, mis näitas, et sõiduk oli turvaline kohas, kus see läks Santanderi sadama ametivõimude operatiivkontrolli alla. Sadama ametivõimud kinnitasid kontrolle tõestavat dokumenti, et näidata, et see peegeldas tõepoolest haagise turvalist seisukorda.

Juht ei ole vastutav kuna juht ei vastuta seoses eraldatud haagistega.

Operaator saab 0 GBP suuruse trahvi, mille trahvimäära vähendatakse 50%, kuna ta on akrediteerimissüsteemi (Accreditation Scheme) liige, ja veel 50% vähendamist algsest trahvisummast, kuna nad saavad tõestada, et nad järgisid määruseid – haagis oli tõhusalt turvatud ajal, mil see nende operatiivkontrollist lahkus.

Paragrahv 32 – Ebaseaduslike sisserändajate vedamine

Stsenaarium 1: Riidest seintega kaubaveokis avastati kaheksa ebaseaduslikku sisserändajat. Omanik on akrediteerimise süsteemi (Accredited Scheme) liige.

Portsmouthi sadamasse saabus riidest seintega kaubaveok, mis valiti piirivalve poolt kontrollimiseks. Need kontrollid tuvastasid kaheksa ebaseaduslikku sisserändajat, kes varjasid end haagise sees olevas koormas. Haagise katusele oli tehtud suur lõige ja juhi poolt läbiviidud kontrollide protokollis ei olnud kirjas,

et katust kontrolliti enne reisi algust ega ka seda, et juht kontrollis laadungi ruumi pärast kahte viimast peatust enne Ühendkuningriiki minekut. Juht ei olnud seega täitnud määrustes sätestatud nõudeid.

Juhil puudus varasem karistus.

Omanik kui vastutav isik vastutab ka karistuse eest. Omanik oli aga

taganud, et sõiduk oleks varustatud lukkude või muude turvaseadmetega ning oli järginud ka kõiki muid eeskirjade kohaldatavaid osi. Omanik oli ka akrediteerimise süsteemi ( Accreditation Scheme) liige.

Juht saab 48000 GBP trahvi (6000 GBP ühe ebaseadusliku sisserändaja kohta).

Juht taotles rahaliste vahendite kontrollimist, mis võib seda karistusmäära veelgi vähendada, sõltuvalt tema asjaoludest ja taotluse toetuseks esitatavate tõendite laadist.

Sõiduki omanik saab 0 GBP trahvi, kuna ta on akrediteeritud ja vastab täielikult eeskirjades sätestatud nõuetele. Sellegipoolest vastutavad nad juhi karistuse eest solidaarselt

Kui sõiduki omanik ei oleks olnud akrediteeritud, oleksid nad saanud trahvi 24000 GBP (3000 GBP ühe ebaseadusliku sisserändaja kohta), samuti vastutades solidaarselt juhi karistuse eest.

Stsenaarium 2: Bussi pagasiruumist avastati üks ebaseaduslik sisserändaja. Omanik ei olnud akrediteerimissüsteemi (Accreditation Scheme) liige.

Coquelles’i sadamasse saabus buss, mis valiti piirivalve poolt turvakontrolliks. Nende kontrollide käigus leiti üks ebaseaduslik sisserändaja bussi all olevas pagasiruumis. Täiendav kontroll näitas, et pagasiruumi sisemine turvalukk oli katki. Juht väitis, et see oli katki, kui ta võttis bussi oma tööandjalt, sõiduki omanikult.

Seetõttu ei olnud sõiduk tõhusalt turvatud ja seega ei ole ei juht ega omanik eeskirju järginud. Juhil ei olnud varasemat rikkumist, kuid omanikul oli kaks varasemat juhtumit, kus nad viimase viie aasta jooksul süüdlaseks tunnistati.

Rahaliste vahendite testimise taotlusi ei esitatud. Juht saab 6000 GBP trahvi.

Sõiduki omanik saab 10000 GBP trahvi, millele lisandub kaasvastutus 6000 GBP juhi karistuse eest.

3.  stsenaarium: autoelamu tagumises panipaigas avastati kaks ebaseaduslikku sisserändajat.

Doveri sadamasse saabus mitteärilistel eesmärkidel kasutatav autoelamu, mis valiti piirivalve poolt kontrollimiseks. Nende kontrollide käigus avastati kaks ebaseaduslikku sisserändajat, kes olid peidus sõiduki tagumises panipaigas. Kontrollimisel selgus, et ruumi lukk oli lõhutud loata juurdepääsu saamiseks. Sõiduki juht kinnitab, et ta ei kontrollinud pärast viimast peatust enne Ühendkuningriiki minekut tagumist ruumi, kuna oli selle lukustanud ja uskus, et see on turvaline. Kuna juht ei kontrollinud, kas tagumine osa on endiselt turvaline ja ei veendunud, et sellele pole loata juurde pääsetud, ei olnud juht eeskirju järginud. Juhil ei olnud varasemat tsiviilkaristust.

Juht saab 12000 GBP trahvi, mille puhul võib rakendada rahaliste vahendite kontrollimist.